Teadlased hoiatavad EL-i seadusandluse osas: väiksem hulk pestitsiide viib vastupidavamate kahjuriteni

LJUBLJANA, Sloveenia--(BUSINESS WIRE)--Euroopa juhtivad põllumajanduseksperdid kogunesid Ljubljanas Sloveenias 22. aprillil 2008.a., esitamaks Sloveeniale kui Euroopa Liidu eesistujale deklaratsiooni võimalike ohtude kohta, mis kaasnevad EL seadusandluse eelnõuga. Teadlased seitsmest liikmesriigist kardavad, et saadaolevate taimekaitsevahendite valiku vähendamine võib nende tõhusust vähendada, kuivõrd on tõenäoline et selline samm suurendab vastupanuvõimet nendele.

“Et kaitsta toiduainete tootmist piisavalt madalate hindadega, peame lubama põllumeestel saada juurdepääsu piisavalt mitmekülgsetele saagikaitselahendustele. See on oluline selleks, et tõkestada või lükata edasi vastupidavate kahjurite arenemist ning et säilitada olemasolevate taimekaitsevahendite tõhusus.”

Teadlaste mure on tingitud eelnõudest, mis on välja töötatud EL-i institutsioonide poolt, reformimaks seadusandlust taimekaitsevahendite osas. Euroopa Parlament hääletas uue õigusakti poolt, mis vähendaks märkimisväärselt lubatud pestitsiidide hulka lähemate aastate jooksul. „Ljubljana deklaratsioonis” avaldasid osalevad teadlased kartust, et antud samm ohustaks Euroopa põllumajanduse jätkusuutlikkust. Nad järeldasid, et suurenenud risk vastupanuvõime tekkimiseks vähestele järelejäävatele ainetele võib teha paljude viljade – sh viinamarjade, nisu, odra, puuvilla, värskete puuviljade, kartulite ning juurviljade – kasvatamise Euroopas probleemseks ja/või konkurentsivõimetuks. Dramaatiliselt kasvavad toiduhinnad on juba viinud nõudluse kasvule põllumajandustoodete osas kogu maailmas ning tõsiste kriisideni mitmel pool maailmas.

Deklaratsiooni osas jõuti kokkuleppele seminari käigus, mille kutsus kokku Dr Andrej Simoncic, Sloveenia Põllumajandusinstituudi direktor. Hiljem esitati deklaratsioon Sloveenia põllumajandusministrile Iztok Jarcile. Teadlaste eestkõneleja Dr Ian Denholm, kes on Suurbritannia instituudi Plant and Invertebrate Ecology Division, Rothamsted Research juhataja, märkis: "Et kaitsta toiduainete tootmist piisavalt madalate hindadega, peame lubama põllumeestel saada juurdepääsu piisavalt mitmekülgsetele saagikaitselahendustele. See on oluline selleks, et tõkestada või lükata edasi vastupidavate kahjurite arenemist ning et säilitada olemasolevate taimekaitsevahendite tõhusus."

Euroopa Liidu seadusandlus on juba vähendanud saadaolevate taimekaitsevahendite valikut enam kui 55 protsendi võrra viimase kümne aasta jooksul. Ekspertide arvates on poliitika üle otsustavad isikud mööda vaadanud pidevast resistentsete kahjurite ohust, mis võib viia märkimiväärselt madalama saagikuseni Euroopa põllumajanduses ning kasvavate toidu- ning söödahindadeni.

Ühekülgsed vahendid viivad resistentsuseni

Kahjurite populatsioon võib muutuda vastupidavaks taimekaitsevahendite osas, eriti siis kui nende vastu kasutatakse regulaarselt vaid üht tüüpi toodet. Kui kahjurid on juba välja arendanud resistentsuse teatud tüüpi taimekaitsevahendite vastu, on nende tõhusus kas märkimisväärselt madalam või puudub sootuks. Varem on uued taimekaitsevahendid seda probleemi tihti lahendanud. Samas võtab aega keskmiselt kümme aastat ning vaja on investeerida ligikaudu 200 miljonit eurot selleks, et välja arendada ja registreerida uut tüüpi pestitsiidi. Regulatsioonid on juba niivõrd ranged, et antud tööstusharu on võimeline Euroopas müügile tooma umbes viis uut toimeainet aastas. Seetõttu väljendasid teadlased oma muret, et taimekaitsetööstuse innovatsioonivõimekus ei suuda asendada tooteid, mis tõenäoliselt eemaldatakse uue planeeritud õigusaktidega turult või neid, mis selle meetme tulemusena muutuvad resistentsuse tõttu kasutuks. See omakorda võib viia madalama saagikuseni ning kõrgemate toiduainete hindadeni.

Vastupanu ennetamise seisukohast on Euroopas taimekaitsevahendite valik juba väga tõsiselt kahjustatud olemasoleva EL-i ümberregistreerimisprotsessi tõttu, mida nõuab direktiiv 91/414/EMÜ.

Varem olemasolnud 952 saagikaitsevahendist on juba 530 eemaldatud – ning oodatakse märkimisväärset täiendavat toimeainete vähendamist.

Käesolev protsess direktiivi 91/414/EMÜ kohaselt on aktiivselt toiminud alates 2006. aastast kui Euroopa Komisjon esitas vastava eelnõu. Euroopa Parlament läks esimese lugemise käigus oktoobris 2007. aastal oma ettepanekutega palju kaugemale ning lisas kriteeriumid, mis aitaks kaasa 70-85 protsendi järelejäänud toimeainete kaotamisele. Ministrite nõukogu eesmärgiks on jõuda politiitilise kokkuleppeni mais 2008. aastal, võttes arvesse Parlamendi ettepanekuid.

Teadlased, kes koostasid ning allkirjastasid „Ljubljana deklaratsiooni" kutsuvad Euroopa poliitikuid üles teadvustama vajadust säilitada piisav mitmekesisus toodete hulgas, et vältida resistentsuse väljaarenemise riski. Paistab, et antud bioloogilist vajadust on paljude poliitikategijate poolt ignoreeritud. Teadlased on mures, et vastavad Euroopa õigusaktide eelnõud sunnivad põllumehi kasutama intensiivsemalt väiksemat valikut ainetest. See omakorda suurendaks tõenäosust, et areneb välja resistentsus allesjäänud taimekaitsevahendite suhtes, mis jällegi ohustaks põllumajanduslikku tootlikkust ning Euroopa põllumeeste sissetulekuid.

Teadlaste osalus

Seminarist võtsid osa järgmised teadlased:

• Dr. Pablo Bielza, Universidad Politecnica de Cartagena (Hispaania)
• Dr. Ian Denholm, Rothamsted Research (Suurbritannia)
• Dr. Udo Heimbach, Julius Kuhn Institut (Saksamaa)
• Dr. Philippos Ioannidis, Plant Protection Institute of Thessaloniki (Kreeka)
• Andy Leadbeater, Fungicide Resistance Action Committee (Šveits)
• Paul Leonard, Insecticide Resistance Action Committee (Belgia)
• Lise Nistrup Jorgensen, University of Aarhus (Taani)
• Dr. Guido Sterk, Biobest (Belgia)

Selle teadaande originaaltekst on ametlik ja kaitstud autoriõigusega. Tõlge on tehtud vaid mugavusotstarbel. Teksti kasutamisel tuleb viidata originaaltekstile, kuna vaid see on õiguslikult kehtiv.